RFM

Reede hommikul ütles David Scott, et kuna see aasta polevat üldse eriti palju inimesi soovi avaldanud RFM-i loengutes käia, oleks see täitsa võimalik. Ta käskis mul lihtsalt õppejõule kirja saata, et temaga asi kooskõlastada, mida ma ka tegin. Täna hommikuks polnud mulle ikka veel vastust tulnud, aga kuigi uni oli nii magus ja voodi nii mõnusalt soe, ajasin ma ennast siiski varakult üles ja läksin lihtsalt loengusse kohale (lihtsalt = veerand tundi läbi tugeva paduvihma, esimest korda sellel aastal tuli kooli jõudes end kõigepealt wc-s puhuri all kuivatada). Selgus, et mu kiri oli ikkagi kohale jõudnud ja loomulikult polnud kellelgi midagi selle vastu, et ma klassi tagaotsas vaikselt istun ja märkmeid teen. Kuna ma RFM 1-e läbinud ei ole, tundus kõik, millest nad tunnis rääkisid, nagu hiina keel, aga selle eest konspekteerisin ma usinamalt kui kogu ülejäänud klass kokku ning hea tahtmise juures on kindlasti võimalik neile mingil määral järele jõuda. Seekord oli tund veel arvutiklassis, järgmisest nädalast jaguneb grupp kaheks ning all stuudiotes hakkavad toimuma praktilised tunnid (järgmine kord lindistame näiteks akustilisi kitarre). See aine tundub täpselt nii põnev, nagu ma arvasin, kahju, et eelmine aasta niimoodi läks, aga püüan siis seekord ekstra tubli olla.

Pärast tegelesime Emmaga veel oma CMS-i projekti kallal, tundub, et juba nüüd, päris  aasta alguses, on tõesti kõik ained palju aeganõudvamad (mida meil ju õnneks küllaga jätkub). Songwritingu koduse töö olen sujuvalt edasi lükanud, aga ega sellest enam pääsu pole, kirjanduslik geenius minus peab ennast varsti ilmutama.

Kõige muu toreda kõrval on mu krooniline nohu taaskord ägestunud ning rohi, mis tavaliselt aidanud on, ei kipu üldse mõjuma, küll aga on sellel tekkinud tore kõrvaltoime - lähen ilusti mõistlikul ajal magama, aga üleeile tuli uni alles kell viis hommikul, eile kuskil kahe paiku. Mingeid paratsetamoolist nõretavaid külmetusjooke ei taha ka niisama juua, kui palavikku pole, nii et ei teagi kohe, ootan lihtsalt, et see üle läheks.