Pildid

Nädalavahetusel mingeid erilisi sündmusi polnud, pühapäeval tähistasime taaskord Danieli juures Kanada tänupühasid. Seekord ei tulnud nii suuri masse kokku, nagu eelmisel aastal, nii et Daniel ei hakanud isegi kalkuni küpsetamisega mässama, küll aga oli menüüs muud põnevat, nagu näiteks mulgikapsad. Olime kunagi vestelnud teemal "Eesti rahvustoidud" ning kuna Danielile hapukapsad maitsevad, otsustasime proovida ise mulgikapsaid teha. Ostsime kilo hapukapsast (supermarketist täitsa saada), pool kilo sealiha ja odratangu, viskasime kõik suurde potti ning paari tunni pärast meenutas roog juba päris õiget asja. Nagu me ennustanud olime, ei tekitanud see siiski teistes eriti suurt vaimustust, nii et ka eile õhtul käisin aitasin Danielil järele jäänud "imelikku eesti toitu" süüa.

Olen alati arvanud, et kuigi ma mingi eriline geenius pole, on mu suhe uue tehnikaga siiski üsna hea ning olen piisavalt taibukas, et ajaga kaasas käia ning vähemalt põhilistest uuendustest aru saada. Siiski olin ma täiesti unustanud fakti, et digikast saab pilte kätte ka mälukaardi abil, mistõttu olin ma ka sujuvalt mööda vaadanud tõsiasjast, et mu arvutil on ju loomulikult mälukaardilugeja olemas ning mingite juhtmetega pole üldse tarvis jännata. Ühesõnaga, oleksin võinud rõõmsalt kas või iga päev siia pilte laduda, kui mu aju oleks vaid suutnud need kaks asja kokku panna. Aga selle eest panen siis nüüd üles ühe suurema portsu pilte, mis ma oma jalutuskäikude ajal teinud olen (pole ühtegi erilist vaatamisväärsust külastanud või põnevat sündmust jäädvustanud, enamik pilte on stiilis "vot milline kaunis teerada/põld/murulapp/sinine taevas/jõgi jne). Võib jääda mulje, nagu oleks meil siin kogu aeg ilus ilm, see on loomulikult petlik, tugevate vihmasadude ajal ei kipu ma lihtsalt pikemaid matku ette võtma.

Suviste olümpiamängude puhul on mitmetel kesklinna
tänavatel veel sellised rõõmsavärvilised lipukesed üleval.

Ainus jäädvustus välisüliõpilastele linna tutvustavast ekskursioonist - nagu näha,
oli ilm mõnevõrra tuuline, kuid keegi ei lasknud sellel ennast häirida.

Üle lahe paistab Arrani saar, kuhu ühel päeval kindlasti minna tahaks.

Golfiväljakute läheduses võtan alati kõrvaklapid peast, oht mõne mööda
lendava palliga vastu pead saada on täiesti reaalne.

Stepping stones, madalama vee ajal saab kivilt-kivile hüpates ilusti üle
jõe, seekord polnud aga mõtet üritamagi hakata.

William Wallace'i kannajälg, mille ta olevat maha jätnud
inglaste eest põgenedes üle jõe hüpates.