96

Vabariigi aastapäeva tähistamise olen Ayris alati korralikult ette võtnud, siin tundub see kuidagi palju tähtsam kui lihtsalt kodus olles. Seekord valisin menüüsse siis toidud, mille järgi Šotimaal tihti isu tuleb, aga mida kahjuks ei saa nii lihtsalt poest osta, nagu Eestis: kartulisalat ja kirju koer. Kulinaarselt mitte midagi keerulist, aga ikkagi aeganõudvad söögid. Laupäeval ja pühapäeval käisin mööda erinevaid poode, et leida õiget salativorsti, hapukurki, musta leiba, küpsiseid ja marmelaadi ning enam-vähem saingi kõik asjad kokku, ainult marmelaadi ei ole siin ka poola poest võtta. Šotlaste marmelaad elab purgis ja määrdub noaga ilusti röstsaia peale, aga sellest kahjuks kirju koera sisse tükke ei saa. Ostsin isegi prooviks kaaluga kummikomme, igast sordist ühe ning maitsesin, aga tekstuur ei ole ikka õige, liiga nätske jääb ning kuidagi ei tundu õige ka. Mõtlesin ka igasuguste kuivatatud puuviljade peale, kui poes riiuli ees seistes jäid mulle äkitselt silma kokteilikirsid, mille kasuks lõpuks ka otsustasin. Võin  öelda, et sobisid väga hästi, õige konsistents ning maitse klappis ka kenasti. Tegin koera juba pühapäeval valmis, et see saaks külmkapis seistes aina paremaks minna (ning et ma saaks juba natuke varem maitsta).

24. hommikul tõusingi ilusti vara, et hakata eelmisel õhtul keedetud kartuleid-porgandeid ning kõike muud hakkima. Olen varem küll igasuguste köögitoimkondade raames aidanud suuri salatilaare teha, aga algusest lõpuni pole seda üksi kunagi üritanud. Loomulikult võttis kõik palju rohkem aega, kui ma arvasin ning lõpuks olin üsna tüdinud, kuid asi tasus end ikka kuhjaga ära. Tegin hästi suure kausitäie, nii et arvatavasti toitun salatist nüüd paar järgmist päeva (enne kui asi väga hapuks läheb), kuid õnneks selgus, et kohalikele sobib see ka päris hästi (otsene tsitaat Ewanilt: "this is f*cking amazing! it's delicious!"), sain siis natuke eesti toitu tutvustada ning loodetavasti ei jää ka söömisega hätta.

Tundub olevat ka traditsiooniks saanud, et aastapäeval on Ayris just eriti ilus ja kevadine ilm, nii oli ka sellel aastal. Pärast loengut kiirustasin koju, et hakata kõnet kuulama ja kontserti vaatama, hiljem mängis mul veel taustaks päris kaua sellel aastal meeldivalt kodusena mõjuv pingviinide paraad. Igatahes, õhtuks oli kõht täis ja tuju hea, palju õnne, Eesti!

Erinevaid kevadlilli on juba kõik kohad täis.