.

Esimene (kooli)nädal on nüüd üle elatud, aga selget aimu mul semestrist siiski ei ole. Nimelt pidime septembri alguses otsustama ära oma selle aasta ainsa valikaine nelja võimaluse seast. Kõigepealt oli seal Songwriting, millest ma eelmine aasta vaevu läbi sain, nii et tahtsin seda seekord vältida. Teine variant oli võtta Recording for Media 3, mis huvitaks mind iseenesest kõige rohkem, kuid kuna ma pole seda eelmistel aastatel läbinud, oleks mul üsna võimatu see edukalt lõpetada. Võis valida ka Work Related Learning'u, ehk siis põhimõtteliselt praktika, kuid esiteks tuleb see koht endale ise otsida (mis mul sugugi kerge poleks) ning teiseks, Ewan rääkis, et seda saab võtta ka neljandal kursusel ning kuna sellel aastal on meil niigi oma projektidega üsna palju tegemist, võib selle vabalt edasi lükata. Nii otsustasingi viimase valiku kasuks, mil nimeks Community Music Practice. Mul ei olnud eriti täpselt aimu, mida see endast kujutab (kirjeldusest tundus, et on loengud ja siis millalgi minnakse grupiga kuskile kooli tundi andma), kuid mõtlesin, et antud valikutest on see ikkagi parim, kuna ma ei näe kohe mingeid kitsaskohti, mis tekkida võiksid.

Teisipäeval käisingi esimeses CMP loengus, ning taipasin kohe, et see pole siiski üldse minu jaoks. Meid jaotataks paariliikmelistesse gruppidesse ning peaksime siis 4-6 nädalat käima ühel õhtul kuskil muusikat õpetamas. Töö toimuks põhiliselt kas mõnes noortekeskuses, kus riskigruppi kuuluvad teismelised saavad tasuta käia vaba aega praktiliselt sisustamas, hüperaktiivsete algklassilastega või Alzheimerit põdevate vanuritega. Kuigi ma loomulikult hindan selliste projektide kasulikkust, ei ole ma siiski õige inimene neid inimesi õpetama. Meile juba kirjeldati, kui raske on nende mudilaste tähelepanu hoida või kuidas õpilased võivad hakata hüsteeritsema ja õpetajate peale karjuma, mis tekitas minus ainult õudu. Loomulikult oleks see väga hea kogemus nii isiklikult kui ka pärast CV-le kirjutamiseks, kuid ma pole kindel, et suudaksin seal üldse lõpuni vastu pidada. Lisaks ei toimu need tunnid Ayris,  isegi mitte Glasgows, nii et igal nädalal tuleks kulutada raha kuskile "kolkasse" sõitmiseks. Nii ma siis saatsingi järgmisel päeval õppejõule kirja ja selgitasin, et kõik on tore ja õilis küll, aga mina ei ole see õige inimene ja et ma tahan ikkagi mõne teise aine võtta. Loomulikult ei ole aga teised valikud vahepeal kuidagi atraktiivsemaks muutunud, nii et ma ei teagi, mida siis otsustada. Lähen räägin järgmisel nädalal RFM-i juhendajaga, et mis ta arvab, kas mul oleks võimalik väga tubli olles ja mõnelt sõbralt eratunde võttes jõuda ülejäänud grupiga enam-vähem samale tasemele ning lõpuks ka positiivne hinne saada. Uurin veel lisaks ka praktika kohta, et näiteks kui palju tunde seda peab olema, aga ega see vast väga tõenäoline variant ole. Kui muud üle ei jää, siis tuleb end taaskord Songwriting'ust läbi närida, mis teoreetiliselt on vägagi võimalik, aga praktiliselt veidi keeruline ja vastumeelne. Ühesõnaga, üritan kiiremas korras enda tunniplaani korda saada, tulgu sealt siis, mis tuleb.

Nädala alguses otsustasin, et kuna nii palju häid filme on praegu väljas/tulemas, peaksin ikka uurima, kuidas siin saaks kõige soodsamalt kinos käia (siiamaani olen seda vältinud, kuna piletihinnad tunduvad natuke kallid, eriti vaesele tudengile). Selgus aga, et neil on teisipäeviti sooduspäev, kui kõik piletid maksavad ainult 5 naela, nii et ostustasin minna vaatama "Ameerika afääri". Piletikassas oli aga parajasti tööl üks mu sõber, kes lasi mu lihtsalt tasuta sisse. Ma ei ole nüüdseks vist üle kahe aasta ühegi kinopileti eest maksnud ning tundub, et see saab ka siin jätkuda. Aga film oli hea, julgen soovitada küll.