.

Olen lõpuks suutnud ennast koolitööde lainele lülitada, ning kuigi "suur projekt" on veel lahtine ja põhjustab mulle peavalu, olen ma vähemasti asunud mõne muu essee kallale. Päris harjumatu on midagi rahulikult mitme päeva jooksul kirjutada ja korralikult uurida, mitte viimasel õhtul kiiruga valmis trükkida. Kui varasemalt on kõik arvestused olnud semestri lõpus umbes ühe-kahe nädala jooksul, siis seekord on kuupäevad õnneks palju laiemalt hajutatud, nii et ei tohiks erilist paanikat ja rabelemist tekkida. Samas tähendab see, et esimesed tähtajad juba paistavad, mis on veidi imelik, kuna tundub nagu oleks kooliaasta alles alanud. Eks varsti pean hakkama juba oma talvevaheaega planeerima ja igasugu lennupileteid otsima, jõulud tahaks ju ometi kodus veeta.

Pühapäeval käisime vaatamas üht põnevat Šotimaalt alguse saanud spordiala, mida olin varem vaid paar korda telekast näinud (ning vaikselt naernud). Nimelt selgus, et üks meie sõber tegeleb kohalikus klubis curlingu ehk jääkeegliga. Tribüünilt vaadates tundus see ala ikka kordades huvitavam, kui telekaekraanilt, kuid siiski mitte eriti palju põnevam. Olime lootnud, et ehk saab nalja ja näeme palju libastuvaid inimesi, kuid millegipärast kõndisid kõik võistlejad jääl ideaalse tasakaaluga. Enamik osalejaid olid pensionärid (mistõttu ka ei olnud võistlus vast kõige intensiivsem), tundub, et see on neil siin populaarne vaba aja veetmise võimalus. Pärast pooltteist tundi ning viit geimi (kokku viieteistkümnest) andsin siiski alla ja läksin koju ära, et internetist Eestis toimuvat tralli jälgida. Aga vähemalt tean nüüd, et Ayris on siiski üks korralik jäähall, meie kodule veel pealegi üsna lähedal, nii et ehk saab mõnikord uisutama minna.