Ekskursioon

Ma ei mäleta, kas ma olen seda siin blogis maininud, aga sellest aastast on meie campuse üliõpilasühenduse presidendiks Ewan (Daniel ei saanud enam kolmandat aastat järjest kandideerida ning Ewanil polnud ühtegi vastast, nii et ta sai selle koha päris kergesti). Ehk siis ma elan taaakord koos presidendiga, mis on muidugi tore, nii on lihtne kõige toimuvaga kursis olla. 

Eile hommikul oli Ewan plaaninud läbi viia väikese Ayri-tuuri uutele õpilastele, kes on just ühikasse kolinud, aga linna veel eriti hästi ei tunne. Kuna mul midagi paremat teha polnud ning pärast ringkäiku oli välja reklaamitud tasuta lõunasöök kooli juures, otsustasin ka kaasa minna. Tuuri giidideks olid Ewan ja veel kaks meie sõpra ning me olime kõik meeldivalt üllatunud, kui kokkulepitud kellaajal oli ülikooli aatriumis ootamas mitte kaks-kolm, vaid umbes kolmkümmend inimest. Keegi polnud arvanud, et nii palju inimesi viitsib end hommikul voodist välja ajada, mistõttu palus Ewan ka mul tuuriga abistada, millega ma muidugi rõõmuga nõus olin. Marsruut oli neil enne läbi mõeldud ja kirja pandud, minnes mööda kõigist tudengitele vajalikest kohtadest, nii et, olles kõik hilinejad ära oodanud, asusimegi esimese supermarketi poole teele ("If you've got any questions, just ask me or Kim or Jack. Or even Leika." "Yeah, even I might know something.") 

Ekskursioonile olid põhiliselt tulnud välisüliõpilased ning tuuri jooksul sain mitmega neist tuttavaks. Selgus, et minu eriala esimesele kursusele on tulnud õppima üks tüdruk Soomest, teistel erialadel õpib  veel inimesi Rootsist, Poolast, isegi üks poiss Leedust. Kuigi mind pole kunagi mingisugune noortetöö eriti huvitanud ning ma pole end sellise aktivisti-organiseerijana tundnud, siis eile oli küll tore kõigi uute kergelt närviliste üliõpilastega rääkida, nende küsimustele vastata ja oma kogemuse põhjal kinnitada, et pole hullu midagi ja et nad ikka naudiks seda tudengielu siin. Kuigi nad kõik rääkisid loomulikult väga hästi inglise keelt, tundsin ma kohe ära nende kõnes sellise puisuse, nagu mul endalgi eelmise aasta alguses, kui praktiliseks suhtluseks pole seda pidanud kasutama. Aga eks nad ka harjuvad ja eks ma kindlasti suhtlen nendega veel. Tuuri jooksul vaatasime ära tähtsamad toidupoed, kohaliku kino, mõned odavamad pubid/klubid, käisime rannas (ilm oli tol hetkel täiesti kohutav, meri oli hall ja külm, suurte lainetega) ning isegi näitasime rebastele kätte ühe sprodiklubi/ujula, juhuks, kui keegi neist peaks harrastama tervislikke eluviise. Lõpetasime jälle kooli juures, sõime võileibu ja muid suupisteid ning Ewan ja teised giidid pidasi veel paar kõnet ning rääkisid lähemalt üliõpilasühenduse tegevusest ja esimeseks paariks nädalaks planeeritud üritustest. Igatahes tundus, et kõik jäid rahule, esitati julgelt igasugu küsimusi ning astuti veel pärastki meile ligi, et oma ideedest ja ettepanekutest rääkida. Tundub, et on tegemist üsna aktiivsete rebastega, aga eks see on kindlasti alguse asi, näis, paljud neist ka edaspidi midagi ette võtta viitsivad.

Tegin paar pilti ka, mis jäävad siis oma aega ootama.