Haa!

Te liitute meiega hetkel, kui ma olen haaranud oma kolmekymne kursusekaaslase nina alt yhe raamatu 'The Future of Music' kahest raamatukogus saadaval olevast eksemplarist, sest teised olid piisavalt lollid, et tormata otsejoones riiulite vahele sadade raamatute seast otsima ning ei kasutanud mugavat virtuaalset andmebaasi (ole uhke, armas ema). Selgus, et k6nealune raamat pole neljandal korrusel koos ylej22nud muusikaraamatutega, vaid teisel, mis elimineeris kohe suure hulga mu konkurentidest. Kaks tykki neist olid siiski 6igele korrusele j6udnud, kuid t2nu t2psele kohaviida vaatamisele sain ma s6na otseses m6ttes raamatu nende nina alt endale krabada. Ning (mitte et sellel t2htsust oleks, kuna kodut88 tuleb teha 2ra j2rgneva kahe n2dala jooksul) ma suutsin oskuslikult valida riiulist ka selle eksemplari, mida saab laenutada neljaks n2dalaks, mitte ainult yheks. Selline oli siis mu t2nase p2eva tipphetk.

Eile oli meie esimene kokkusaamine b2ndiga. Korraga oli harjutamas kolm b2ndi, kaks tykki korralikes trummide-klaverite-v6imudega stuudiotes ning yks peaaegu tyhjas nn 'songwriting room'is. Arvake 2ra, kes seal olema pidi. Aga pole hullu, saime omavahel tuttavaks ja m6ned tinistasid oma akustilisi kitarre, nii et tunni l6puks oli mingi algus tehtud. P2rast saime veel umbes pool tundi stuudios m2ngida, nii et kokkuv6ttes oli ikka edukas p2ev. Meie b2ndi p6nev koosseis on siis j2rgmine: Leigh - vokaal, Toni - elektrikitarr, Corrie - akustiline kitarr, Sean - trummid ning mina olen geenius klaveril. Meil on ka mystiline kuues liige, keda eile kohal polnud, loodetavasti saab tema bassimehe kohustused enda peale v6tta. Muusikalist stiili on veidi vara defineerida, kuid inimeste v2limuse koha pealt on meil erakordselt k6rge p6hiv2rvilt plaatinablondide + siniste tukkade/triipudega soengute kontsentratsioon - kaks yksteisega eelnevalt mitteseotud inimest viiest on minu meelest ysna ebatavaline.

Arvuti t6in Glasgow'st 2ra, toredad Apple'i t88tajad v2ikese jublaka vahetamise eest, mis kokkuv6ttes probleemi ei lahendanud, mult 6nneks raha ei v6tnud. Ning Daniel oli piisavalt lahke, et panna 88seks minu l2paka aku enda omasse laadima (tema samavana arvuti t88tab maagiliselt ilma viperusteta), nii et 8htul peaks mul ka kodus olema v6imalik natuke internetis olla. Ega see muidugi pikaajaline lahendus ei ole, aga abiks ikka.