.

Terve talve jooksul ei ole Ayris väiksematki lumehelvest näha, aga märtsis tuleb äkitselt selline lumetorm, et ei jaksa vastutuult kõndidagi. Torm kestis muidugi umbes viis minutit (kattudes täpselt mu jalutuskäigu ajaga) ning hiljem paistis jälle päike, aga see oli järjekordne tõestus sellest kui ettearvamatu Šotimaa ilm ikkagi on. Tänu sellele õudsele ilmale, mis eelmisel nädalal juba täiesti kevadine oli, nüüd aga väga vastikuks on keeranud, olen ma taaskord külmetanud, nii et terve nädalavahetuse veetsin kodus, sisustades oma aega peamiselt nuuskamise ja teejoomisega.

Eelmine nädal sain ikka õnneks loengutes, trennis ja tööl ära käidud, enne kui haigus päriselt võimust võttis. Kooliasjades on nii palju uut, et kontserdi korraldame me nüüd siiski Ayris, kuna Glasgow'st ei suvatsetud meile vastata. Toimumiskoht on üks hubane kohvik, kuupäev 17. aprill ning esinema kutsume peamiselt oma kursakaaslasi. Loodetavasti tuleb selline mõnus väike kontsert, kohviku omanik ei taha mingit ettemaksu, vaid ainult osa piletitulust, nii et miinusesse ei saa me kuidagi jääda.