.

Neljapäevahommikuti on meil aine nimega International Music & New Media, pidime küll valima selle ja kontserdikorralduse vahel, kuid ma otsustasin seal ka vabakuulajana osaleda. Räägitakse igasugu erinevate riikide muusikatööstustest ja vaadatakse eri piirkondi/turge, mis teistes ainetes kipuvad kahe silma vahele jääma (kõik on tavaliselt üsna UK-keskne). Lektoriks on meile senitundmatu Kenny Forbes, kes tundub päris muhe, ja kui ma seal niimoodi pingevabalt käia saan, siis on see kindlasti üks mu lemmikainetest. 

Pärastlõunal oli aga tund, mida me kõige rohkem kartnud/oodanud olime: Creating and Producing an Act. Kõigile kohustuslik, kogu teise kursuse kõige tähtsam aine, kus me peame kasutama kõike, mis me siiani õppinud oleme. Pidime oma oskuste põhjal ise grupid moodustama, kus oleks mõni artist/songwriter, produtsent/tehnik, mänedžer ja promootor. Mõne kuu pärast peab meil olema valmis kaks singlit (korralikult lindistatud), korralikud plaadiümbrised kujundatud, tehtud artistiga fotosessioon, pandud kokku "press pack" (misiganes see ka eesti keeles on), mille saaks saata raadiojaamadesse, esinetud televisioonitudengite poolt korraldatavas muusikasaates ja kohalikus raadios ning soovitavalt veel korraldatud paar kontserti. Kõik toimub päriselt, alguses tundub see väga õudne, aga hilisemate kursuste tudengid räägivad alati, et see on kõige lahedam aine üldse. Kui see kunagi läbi saab, ehk siis arvan mina ka niimoodi, aga enne tuleb selleni jõuda ja suur hulk tööd ära teha. Olen jälle koos oma CMS-i partneri Emmaga, kuna kumbki meist ei pea ennast eriliseks artistiks ega tunne ennast ka stuudios väga koduselt, otsustasime, et üritame kahe peale kuidagi selle mänedžeri-promootori rolliga hakkama saada. Plaanime lindistada üht Emma sõpra, kes oleks ühtlasi meie tehnikageenius, nii et praegu on meil asjast isegi mingisugune ettekujutus olemas, kuigi eks tegelikkus on kindlasti kordades keerulisem.

Eelmisel reedel käisin korra töö juurest läbi, et uurida, kas (ja mis aegadel) neil mind veel üldse vaja on. Selgus, et kõigile sobib väga hästi, kui ma käin oma vanal ajal, ehk reede pärastlõunal. Täna oli siis esimene kord, aga kuna eriti palju teha polnud (pühade-eelse kaosega ei anna üldse võrrelda), sain varem tulema. Õhtul käisin ka esimest korda uuesti trennis ja ma kardan juba homset ärkamist, kui kõik lihased on jõudnud valusaks jääda ja käevartele on ilusad sinikad formuleerunud.

Cat'il sai Inglismaal kuuekuune tööleping läbi, nii et ta on praegu meie juures tagasi, aga otsib siiski endale töökohta kuskile Ayrist kaugemale (siin pole lihtsalt midagi saada), ehk arvatavasti kolib ta niipea jälle kuskile uude kohta. Homme on aga suur tema sünnipäeva tähistamine ja kuigi Edinburgh'i loomaaed jääb kindlasti kättesaamatuks, siis kui rahakott vähegi lubab, ühinen ma pidustustega õhtul Glasgows.