Dunure

Eilne hommik ei alanud eriti paljut6otavalt, passisime Ewaniga niisama kodus (Cat on oma vanemate juures), p2rastl6unal otsustasime aga, et kuna ilm on ysna ilus (mitte kyll eriti soe), peaks ikka midagi ette v6tma. L2ksime alguses lihtsalt Danieli korterisse, lootuses, et sealsetel elanikel on mingeid h2id m6tteid/plaane, mida jagada. Ysna ruttu otsustasimegi, et v6iks j2lle minna lendavat taldrikut loopima, ning grupi ainus autojuht pakkus v2lja, et v6iksime selleks s6ita l2hedalasuvasse v2ikesesse rannakylla nimega Dunure, j2rjekordsete lossivaremete juurde. M6eldud, tehtud, l6bus roadtrip v6is alata.

See ainuke auto, v2ike Ford Fiesta on loomulikult paremaid p2evi n2inud ("kuule, kas see on su k2igukangi nupp?" "oh, jaa, ma just otsisingi seda!" "see oli siin istme all"), kuid omanik on siiski investeerinud korralikesse k6laritesse, nii et meie l6bus seltskond veeres m88da maalilisi shoti rannateid, uusimad dubstepi hitid k6rva m8irgamas. Looklev teekond rannikul on t6esti piltilus, yhel pool sillerdab meri, teisel pool kerkivad j2rjest rohelised karjamaad, ikka kohustuslike lambakarjadega, kuid kuna ka see reisiplaan tekkis ysna ootamatult, polnud mul kaamerat kaasas, nii et pean lihtsalt google'i abil pilte lisama.



P2rast varemetes turnimist v6tsime lossi k6rval kynklikul muruplatsil kohad sisse ja hakkasime pihta. Ootamatute meretuule puhangutega oli igasugune sihtimine muidugi ysna m6ttetu ning k6ik said p2ris korraliku trenni, yritades ettearvamatut frisbeed siiski kuidagi pyyda. Paar korda maandus ta meil ka lossivaremetes ning kord 2hvardas suure tuulega p2ris merre 2ra kanduda, aga kuidagi oli ta meil paari tunni p2rast veel alles, kuigi ysna r2situd. L2ksime siis laste m2nguv2ljaku k6rval olevale k6rge aiaga piiratud korvpalli/jalgpalliplatsile ning leiutasime uue m2ngu, millele nime kahjuks ei pannud: kaks inimest seisavad kummalgi pool v2ljaku otstes ning yritavad frisbeed teise v2ravasse saada, enda oma siis loomulikult kaitstes. Kui sulle v2rav lyyakse/lennutatakse, on j2rgmise inimese kord, v6itja j22b v2ljakule. Otsustasime, et kogu m2ngu v6idab see, kes suudab j2rjest k6ik ylej22nud alistada (meid oli kokku viis), kuid kui kell hakkas juba seitse saama, j2tsime m2ngu pooleli ning mina sain parima tulemusega automaatselt v6itjaks, olles v6itnud j2rjest kolm m2ngu. Endast paar aastat vanematele shoti noormeestele frisbee-jalkas p2he teha on ikka p2ris tore.

T2na hommikul toimus meil Musicianshipis v2ike arvestus, pidime k6ik oma lood j2rjest esitama, juhendaja v6ttis need millegi diktofonilaadsega linti. Meil l2ks p2ris h2sti, mina isiklikult ei teinud kyll yhtegi viga ja kui teistel midagi juhtus, j2i see ka ysna m2rkamatuks. Sellega on see aine l2bi, oma kogemusest tuleb veel muidugi essee kirjutada.