Vabariigi aastap2ev

Olin reedel ilusti isamaaline, vaatasin interneti vahendusel ikka lipu heiskamist ja aktust ja k6nesid ja natuke isegi vastuv6ttu. Kogu see t2htp2ev tundus siiski veidi imelik, vast sellep2rast, et meil oli parajasti yks ilusamaid, soojemaid kevadisi p2evi. Tundus, et t2pselt Eesti- ja koduigatsuse tipphetkel otsustas Ayr n2idata, et siin on ikka ka ilus ja hea.

Soojal j6ekaldal, kuhu tuul peale ei k2i, 6itsevad juba kevadlilled.

Reedel k2is ka korteri omanik l6puks vannituba vaatamas (nurjates mu plaani vaadata filmi 'Nimed marmortahvlil'), loomulikult olin mina j2lle ainus, kes sellel ajal kodus olla sai, nii et minu ylesanne oli Oscar 2ra peita ning yritada viie minutiga natukenegi korda luua selles seapesas. Aga tundus, et omanikku meie korralagedus ei h2irinud, oli selline tore kuuekymnendates inglise vanamees, kellele ma oma keeleoskuse ning ajalooteadmistega vist p2ris hea mulje j2tsin. Vabandas, et polnud varem kohale tulla j6udnud, ning lubas, et k6ik remonditakse kiiremas korras 2ra.
Koolis lihvisime veel oma indie-rocki ning j2rgmine kord peame hakkama mingisugust disko/funk/hip-hop lugu leiutama, saab igatahes p6nev olema.