Nii. N2dalavahetusel ei toimunud mu m2letamist m88da midagi eriti p6nevat, vedelesime vist j2lle niisama. Koolis l2heb aga nyyd juba asi karmiks, k6ikide esseede, esinemiste ja eksamite kuup2evad-t2htajad on teada, aga samas on motivatsioon ka suur, ma ju tegelikult tulin siia 6ppima, mitte lihtsalt aega surnuks l88ma. Enne Eestisse tulekut on vaja b2ndiga edukalt esineda, kontserdi korraldamine l6puni viia ja kaks esseed kirjutada. Yks nendest on siiski rohkem pikk kirjalik kokkuv6te meie b2ndi arengust, teine on aga juba t6sisem arutlus muusikat88stuse tuleviku yle. Kuna muusikat88stuse struktuur on ainuke aine, kus meil traditsioonilised loengud toimuvad, v6iks see tunduda k6ige igavam ja kuivem, kuid 6ppej6ud ilmestavad iga teemat sobivate n2idetega reaalsest elust, nii et need loengud on veel vaat et k6ige p6nevamad. Eelmine kord arvutasime kokku, kui palju tulu saab yhe eduka loo ('Wonderwall') kirjutanud inimene selle eest, et seda lugu Suurbritannia raadiotes m2ngitakse. Vastuseks saime, et k6vasti yle kahe miljoni naela. Ainult yhe loo eest. Ainult yhe riigi raadiotes. Loomulikult ei l2he kaks miljonit otse Noel Gallagheri pangakontole, aga yhe loo ysna kitsa v2ljundi eest on seda ikkagi p2ris h2sti. Ja kogu see raha on loo kirjutamise eest, see, et ta lindistusel ka ise kitarri m2ngib on veel t2iesti omaette teema. T2na r22kisime igasugustest legendaarsetest kohtuvaidlustest ja kohutavate tingimustega lepingutest, kuulasime George Michaelit ('you can see that Sony renegotiated the deal just to keep him a happy bunny' - 6ppej6ud viskavad j2rjest kildu), analyysisime Robbie Williamsi ja Take Thati suhteid ning vaatasime l6puks pooletunnise dokumentaalfilmi sellisest toredast v2ikesest b2ndist nagu The Smiths. Ma olen ikka v2ga rahul oma valikuga. Samas on reisi-ootus juba ysna suur, aga eks need kolm n2dalat m88duvad v2ga kiiresti ja p6nev bussireis l2bi Inglismaa (yks vahepeatus on Manchesteris - yeaaaaaaaaaaaahhhh) j6uab ruttu k2tte.